[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

ei näe sõrme (sõrmegi) silma pista; ei näe sõrme (sõrmegi) suhu pista
väga pime, pilkane pime
cit Mis see veel, aga vaata, kui mina noormees olin, siis oli nii pime, et sõrme kah ei näinud silma pista. O. Luts
Ja kuidas ta nüüd koju pääseb? Pime, et sõrme ei näe suhu pista.
cit... öö läks nõnda pimedaks, et sõrme ei näe suhu pista. O. Tooming
cit Oh sa taevake, kui pime: ei näe mitte sõrmegi suhu pista! E. Särgava

{endale} teed rajama
millekski eeltööd või ettevalmistusi tegema
cit... lugesin poole ööni hinge kinni pidades, kuidas Martin vaesusest hoolimata enesele tee hariduse juurde rajas. A. Hint
Aeg on nii kaugel, et sügis rajab endale teed.
Suurtele saakidele on aidanud teed rajada paljude eriteadlaste pingutused.

hoovi tõmbama
kedagi oma huvides ära kasutama, kedagi petma
cit Kaarel oli kindel, et mitte tema polnud seiklust otsinud, vaid võõras naine oli see, kes ta hoovi tõmbab. A. Valton

ihu ja hingega; ihust ja hingest
1. andunult, jäägitult, suure hoolega
Ta on ihu ja hingega töö juures.
cit... Niilas ise tahab Eppu, tahab ihust ja hingest. P. Vallak
cit Temperamentne püüd ihust ja hingest kunsti teha. V. Beekman
cit Ma läheksin aga ihust ja hingest ja otsiksin need närused laimajad üles... E. Vilde
Ala, mis vanemaid ihust ja hingest huvitab, nakatab ka lapsi.
Püüdis ihust ja hingest hariduse poole.
2. kõigest väest, hoogsalt
Lõhub ihu ja hingega tööd teha.

kepp ja kott; kott ja kepp
kodutuks jäämine, kodutu olemine, hulkuri või kerjuse elu
cit Üks poiss oleks nüüd jäänud talupidajaks, teisele kepp ja kott. O. Kool
cit Ma ei sooviks mitte, et su vaevaga korjatud kopikad tuulde läheksid, et sul aina kott ja kepp varaks oleksid. E. Vilde

mängus olema
1. osaline, tegev olema
Siin on mängus naine, viin, pime juhus.
Selles tehingus olid mängus suured summad.
Kus armastus on mängus, seal antakse paljugi andeks.
2. kaalul, vaekausil olema, ohus olema
Kiirustage, sest mängus on inimese elu.
Keegi ei või jääda ükskõikseks, kui mängus on meie linna tulevik.
cit Siin on palju rohkem kui raha kaalul, siin on õigus mängus! A. Hint

nagu (kui) vardast sadama {valama, ...}
tugevasti vihma sadama
Sajab kui vardast, ootame pisut, küll jõuame minna.

nina kirtsu tõmbama; nina kirtsu ajama
pahaks panema, oma pahameelt, põlgust, rahulolematust väljendama
Vaat, kus preilike, või tema tõmbab nina kirtsu, kui peab sigu söötma minema.
cit Toots tõmbas nina kirtsu, kumbki pool ei meeldinud talle. O. Luts
nina kirtsutama

pähe lööma
1. purju panema
cit Hannes vihastas enese üle... ning jõi kiiruga klaasi veini. See lõi talle veidi pähe. E. Männik
2. kedagi joovastama või pimestama, reaalsustunnet kaotama
Esimesd edusammud olid talle pähe löönud.
3. kiiresti ära õppima
cit „Sa tuled minu poole ja vaatame, mis me saame veel pähe lüüa selle lühikese ajaga,“ ütles Mänd. P. Viiding

sama (niisama) targalt
midagi saavutamata, tühjalt
Tuli tööbörsilt niisama targalt tagasi, kui sinna läks.
Proovisin minagi käed külge panna, kuid asi edenes ikka niisama targalt.
Lootsin midagi osta, aga tulin sama targalt tagasi.

teise ilma (maailma) minema {kolima, rändama, ...}; paremasse maailma minema {kolima, rändama, ...}
ära surema
cit... mõne aasta pärast pole meid enam ja siis oleks küll päris halb, kui me pahaste meeltega teise ilma kolime... A. Jakobson
Vanaema hing on paremasse ilma rännanud.

tohoh pime
pahameelt, rahulolematust, imestust väljendav hüüatus
Tohoh pime, mitte ei tundnud ära! „Tohoh pime, või ära varastati!“ ehmus naine.

tuulde lendama; tuulde minema
kaotsi, raisku minema, asjatult kuluma
cit Ma ei sooviks mitte, et su vaevaga korjatud kopikad tuulde läheksid, et sul aina kott ja kepp varaks oleks. E. Vilde

veri mängib; veri vemmeldab
keegi tunneb iha, iharust
cit... nii mõnigi terane silm leidis ometi välja, et Ludvigi veri mängis Minna Orti poole. E. Vilde
cit Märkasin kohe, et tüdrukud nii kergelt litsakat sugu, aga noor veri vemmeldas ja juba me kõnnimegi kuskil alleel. V. Gross

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur